 |
Lõvi elamurajooni hoonestuspõhimõtted tulenevad järgmiste dokumentide nõuetest: Audru valla üldplaneering (1996 a.) Audru aleviku ja Pärnu linna vahelise ala osaüldplaneering (2002 a.) Aabrami-Enno-Metsa ja Metsanurga (Kuldlõvi elamurajoon) kinnistute detailplaneering (2005 a.) |
|
Lõvi elamurajooni üldilme kujunemist koordineerib ja jälgib elamurajooni arhitekt. Kinnistu omanikel tuleb krundil toimuv ehitustegevus kooskõlastada elamurajooni arhitektiga. Hoonestuspõhimõtted on aktsepteeritud Audru Vallavalitsuse poolt ja on täitmiseks kõigile tulevastele Lõvi elamurajooni kinnistu omanikele. |
|
Elamurajooni hoonestus kujuneb erinevate projektide järgi ehitatud uuselamutest. Erinevaid projekte kasutades ja hooneid gruppidena paigutades saavutatakse kogu ala ilme vaheldusrikkus, samas harmoonilisus. |
|
Hoonestusala kruntidele on planeeritud suur. Elamurajooni arhitekt otsustab konkreetse hoone rajamise parima võimaliku asukoha. Kogu hoonestuse puhul jälgitakse olemasolevat pinnareljeefi ja kõrghaljastust eesmärgiga seda võimalikult palju säilitada. Vastavalt Audru valla osaüldplaneeringule tuleb metsastatud alale rajatud kruntidel säilitada vähemalt 30% krundil olevast metsaalast. |
|
Elamute ehitamisel on järgmised nõuded: kruntidele võib püstitada max 3 hoonet; max korruste arv 2; max suurim elamute kõrgus 9m; elamute põhikorruse 0.00 peab olema vähemalt +3.00 m |
|
Hoonete välisviimistlusmaterjalid: välisseinad on üldjuhul kaetud krohvi ja puitlaudisega, variandina võib olla kogu maja kaetud puitlaudisega või on laudis kombineeritud kivivoodriga; katusekattematerjal võib olla valtsplekk, bituumensindel või katusekivi; hoone avatäited on puidust. Plastmaterjalide kasutamine ei ole lubatud; hoone värvipass antakse projekti juurde. |
|
Soojavarustus Hoonete projekteerimisel on arvestatud erinevate küttesüsteemide väljaehitamise võimalustega: elektriküte, maaküte, ahjuküte, kombineeritud elektri-ja ahjuküte, lokaalne keskküte. Igasse hoonesse on projekteeritud küttematerjali ladustamise võimalus. |
|
Piirded Piirete asukoht, tüüp ja kõrgus määratakse projektiga. Krundi tänavaäärseks piirdeks on üldjuhul puitaed või hekk. Krundi külgmised ja tagumised piirded võib rajada võrkaiana (keevisvõrk) või osaliselt läbipaistva puitaiana kõrgusega kuni 1,5m. |
|
Pinnase- ja sajuvete ärajuhtimiseks on elamurajooni rajatud kraavide võrk. Et kraavide võrgustik toimiks efektiivselt, on kraavid ette nähtud toimima lahtiselt. Krundi omanik ei tohi edaspidi neid kinni ajada. |
|
Kruntidevahelised kruusakattega teed koos tänavavalgustusega ehitab välja arendaja. Kahel pool üldteid asetsevad kommunikatsioonide ja trasside koridorid. Viimati nimetatud alad kaetakse murupinnaga. Teede hoolduse ja tänavavalgustuse jooksvad kulud kannab Audru vald. |
|
Üldalasid on kogu elamurajooni planeeritud palju, arvestades tulevastele elanikele vaba aja veetmise ja sportlik-tervislike eluviiside loomise võimalustega. Rajatakse väikelaste mänguväljak, kiige- ja lõkkeplats, spordiplats ja terviserada. Üldalade valmides annab arendaja need hoolduseks üle Audru vallale. |
|
Planeeritud on ca 1200 m2 suurune ärimaa, kuhu tulevikus on võimalik ehitada kohalik külapood ja kohvik. |
Üldinfo